VIII päev

Hakkame dokumenti kujudama. Võtame endale dokumendi, kus on luuletused. Pealkirjastame luuletused. Kitame sisukorda, kõik luuletuse pealkirjad ning teeme iga nime lingiks. Luuletuse lingid kõik töötavad ning blogis nüüd üleval. Kõik on olemas.
Kõik head !

Sisukord
 





Ei mind

Ei minu

Kost käib

Mis mina suoban

Mis mina soovi

Mis mina annan

Miä ma

Ärge mind

Eks sa

Mõtled ei

Peremees, peremehike

Mis ti

Riiõlgõ, neiu

Purõlgõ, poisi

Purelge, poisi

Maie-Kaie kakelsiva

Enne mina

Kuida pieni

Isandaks mina

Hakkme, harjukad

Kui mulki

Kulleli mina

Setu ouma

Siga sittus

Ants-kants

Hans, kantsel-vantsel

Mihkel-kihkel kitsehabe

Villem vinti

Juhani-Jussi

Tiitus-viitus









Ei mind



Ei mind naera õige naine, 

teuta tüdruk tegeva. 

Küll mind naerab naine laiska, 

teutab tüdruk vedela, 

kõrtsipinkide pidaja, 

kõrtsiuste uisutaja. 



 

Ei minu



Ei minu naera õlge naine, 

tiuta tüdruk ilusa, 

laida mees ei meeleline! 

Minu aga naerab naine laiska, 

tiutab tüdruk tigeda, 

laidab mees mind meeletumba. 

Sie ei naera naise lasta, 

tiuta ei teise lasta, 

kes on hulga uinutanud 

ja on karja kasvatanud. 

Sie küll naerab naise lapsed, 

tiutelles teise lapsed, 

kes pole karja kasvatanud, 

ise põle hulka uinutanud. 





Kost käib



Kost käib tühja jutte tee? 

Lobiseja lõuge mööda, 

kavalide keeli mööda, 

petjide piiri pääl 

uskjide ussest sisse! 



 

Miks mina suoban



Mis mina suoban rääkijälle, 

rääkijälle, naerijalle, 

eneni tiudijalle, 

juttu tühjä tostejalle? 

Mattil mustija maduja, 

kilimittul kirjavaida - 

sie mina suoban rääkijälle, 

ääkijälle, naerijalle, 

eneni tiudijalle, 

juttu tühjä tostijalle! 





Mis mina soovi



Mis mina soovi rääkijale, 

rääkijale, rappijale, 

tühja kõne tõstejale? 

Kes mind räägib ja mind rappib, 

kes mind võõriti kõneleb - 

külimetu kiuta ussa, 

vakka neid vanu madusid! 

Ussid huulile asugu, 

konnad keelele kasugu! 

Selle mina soovi rääkijale, 

rääkijale, rappijale, 

kes mind räägib, kes mind rappib, 

kes mind võõriti kõneleb. 





Mis mina annan



Mis mina annan haukujale, 

tühja jutu tõstijalle? 

Mul jäi kodu musta ruuna, 

selle kints jäi kitkumata, 

sabarood jäi rookimata - 

selle mina anna haukujale, 

tühja jutu tõstijale. 





Miä ma



Miä ma anna naarijalle, 

kingi keelepessijälle? 

Pütü tuld, tõse tõrva, 

kolmandama kuumi kivve. 

Miä ma keerä kitijälle? 

Anna rahha kitijälle, 

marka maale matijalle. 





Ärge mind



Ärge mind, naritsad, naerge, 

ärge, hiired, itsitage! 

Ma pole naritsa naerda 

ega hiire itsitada 

ega kiisa kikitada. 

Oleks mina ussitesta, 

pinu alla pistijasta, 

sauna alla salvajasta, 

mua alla madudesta - 

pistaksin ma pilkajaida, 

näpistaksin naerijaida, 

tühja jutu tõstijada, 

vale keele kandijada. 

Mõni peaks peata jääma, 

mõni peaks jaluta käima, 

mõni peaks käsita jääma, 

mõni maksata magama, 

mõni kopsuta kosuma, 

südameta sööma leiba! 





Eks sa



Eks sa tulnud eile meile, 

kus ta tõlda tõrvati, 

vana ratast rasvati. 

Oleksid saanud keelevõiet, 

keelevõiet, meelevõiet, 

suuvõiet, südamevõiet, 

võiet valge hammastele! 





Mõtled ei



Mõtled ei meida mõistaveta, 

arvad ei aru saadaveta, 

et tullid kurjast kuulutema, 

ülihalvast haugutema? 

Oda-ot, oravekene, 

nu-nu, nugisekene! 

Teil orn nobe nukikene, 

teil orn käbe kärsakene, 

teie nukk taht noppimista, 

teie kärss taht käänamista! 

Meil orn nobe nukirauda, 

meil om käbe kärsarauda, 

mikeg nopim' teie nuki, 

mikeg käänäm' teie kärsä! 





Peremees, peremehike



Peremees, peremehike, 

perenaine, naisukene! 

Lõpeta tüli tuoasta, 

karvanoota kammerista, 

räiskamine räästa alta 

ja siis riidu riialasta. 





Mis ti



Mis ti, hütü, hükelede, 

vanna kannu, kakõlõdõ! 

Minge mäele varikudõ, 

pangõ puu purõlõma, 

tõrvaskannu tõrõlõma, 

kivikese kiskõlõma, 

kannukõsõ kakõlõma! 





Riiõlgõ, neiu



Riiõlgõ, neiu, purõlgõ, neiu, 

ää ti verdä vällä teku! 

Veri viiäs kohtu ette, 

lastas kohtulavva pääle. 





Purõlgõ, poisi



Purõlgõ, poisi', närelge, näio', 

är ti verdä vällä teku! 

Veri viiäs kohtu ette, 

suurõ sundija lävele. 

Sääl ti kühmo kütetäse, 

käevarrõ käänetäse, 

peräotsa pessetäse.





Purelge, poisi



Purelge, poisi, purelge, 

närelge, naise, närelge - 

ära te verda välla võtke! 

Veri viiäs Villändisse, 

verda toopi mõõdetesse, 

liha liuda lõigatesse. 

Veri toobina väriseb, 

liha liuana libiseb. 





Maie-Kaie kakelsiva



Maie-Kaie kakelsiva, 

tõinetõist na tõmbeliva: 

Mai tõugas Kaie kapstapatta, 

esi iste hernepatta. 





Enne mina



Enne mina kannan kaikahuobid, 

enne pian piitsahuobid, 

enne kui halvad haugutused, 

vihasilma vieretused. 





Kuida pieni



Kuida pieni peksetüe, 

rammutumi rapsetie? 

Piened lüödi pilpa'asta, 

suured lüödi surne'esta, 

jämedad järijalasta! 





Isandaks mind



Isandaks mind hüüeti, 

saksapojaks sõimati. 

Mina varjulta vaatin, 

puuvarjult põõsa'asta. 

Mina olen kõrtsinaise poega - 

tunnete minu tegudest: 

tuba kuuskine kumiseb, 

laudane põrand põriseb 

kõrtsipoisi hüpatessa. 

Saksapoiss käib saabastessa, 

kõrtsipoiss käib kingadessa. 





Hakkme, harjukad



Hakkame, harjukad, minema, 

alutagused tulevad: 

suud suured, ninad jämedad, 

alumine mokk oli pikka. 





Kui mulki



Kui mulki hulgan tulliva 

tarklase tare lävele, 

palles välja peremeest, 

et teesse kauba põhu eest. 

Mis massab põhupundike,

es tiia vanna hindahe? 

Viis tenga põhupundike. 





Kulleli mina



Kulleli mina, kulleli 

mõtli hunti hulvaveta, 

mõtsatönni töinäveta! 

See es ole hunti hulvamine 

ega tönni töinamine - 

see olli lalli laulamine! 





Setu ouma



Setu ouma, setu ouma, setu ouma siia sõudnu, 

Refr.: üvväh-hä-hü! 

perenaisi, perenaisi, perenaisi perrä nõudnu: 

"Otske kokku, otske kokku, otske kokku nirdsu-närdsu, 

Peetri pöksi, Peetri pöksi, Peetri pöksi, Kaarli kaltsa, 

Suure Jaani, Suure Jaani, Suure Jaani jalaräti, 

vana kaska, vana kaska, vana kaska, vana koti! 

Setu annab, setu annab, setu annab hüvad seepi, 

peale kauba, peale kauba, peale kauba pilla potta" 

Susi olli söönu, susi olli söönu, susi olli söönu suure setu - 

räppä jätnu, räppä jätnu. räppä jätnu jämme jala, 

viisu pikä, viisu pikä, viisu pikä viisi sülda; 

kabla pikä, kabla pikä, kabla pikä katessa sülda. 

See olli minu, see olli minu, see olli minu ainus ono! 

Läeme vällä, läeme vällä, läeme vällä, kaeme kuud, 

lööme setu, lööme setu, lööme setu vastu puud! 





Siga sittus



Siga sittus silla otsa 

vares kandis kannu otsa, 

sääl sigines Siimukene, 

kasvas karjalapsekene. 





Ants-kants



Ants-kants, kanavaras, 

viiekümne muna varas; 

viis munad linna, 

sai sada saia. 

Tüki andis tütrele, 

natukese naisele - 

ise sõi kõik ära. 





Hans, kantsel-vantsel



Hans, kantsel-vantsel! 

Läks peegli mõisa, 

tõi punase kandli, 

lõi lustilugu. 

Au koerad hauksid, 

läbi paju pauksid, 

sisa-linnud laulsid 

Aru Jaagu metsas, 

haavakannu, otsas. 





Mihkel-kihkel kitsehabe



Mihkel-kihkel kitsehabe, 

puhkal-pahkal, punahabe, 

suur Mihkel suitsuhabe, 

vana Mihkel vaiguhabe, 

pisike Mihkel piimahabe. 





Villem vinti



Villem vinti, lammakonti, 

pesi pütti, tappis kassi. 

Isi ta oli hirmu täis 

ja kassi saba oli karvu täis. 





Juhani-Jussi



Juhan-Jussi, tappis kassi, 

tegi Kaiele kasuka, 

Annele aluspalaka, 

Maiele magatseteki. 





Tiitus-viitus



Tiitus-viitus, viinapudel, 

habe kõber kõrtsi poole, 

nina viltu viina poole.