Hakkame dokumenti kujudama. Võtame endale dokumendi, kus on luuletused. Pealkirjastame luuletused. Kitame sisukorda, kõik luuletuse pealkirjad ning teeme iga nime lingiks. Luuletuse lingid kõik töötavad ning blogis nüüd üleval. Kõik on olemas.
Kõik head !
Luuletused
Sisukord
Ei mind
Ei minu
Kost käib
Mis mina suoban
Mis mina soovi
Mis mina annan
Miä ma
Ärge mind
Eks sa
Mõtled ei
Peremees, peremehike
Mis ti
Riiõlgõ, neiu
Purõlgõ, poisi
Purelge, poisi
Maie-Kaie kakelsiva
Enne mina
Kuida pieni
Isandaks mina
Hakkme, harjukad
Kui mulki
Kulleli mina
Setu ouma
Siga sittus
Ants-kants
Hans, kantsel-vantsel
Mihkel-kihkel kitsehabe
Villem vinti
Juhani-Jussi
Tiitus-viitus
Ei mind
Ei mind naera õige naine,
teuta tüdruk tegeva.
Küll mind naerab naine laiska,
teutab tüdruk vedela,
kõrtsipinkide pidaja,
kõrtsiuste uisutaja.
Ei minu
Ei minu naera õlge naine,
tiuta tüdruk ilusa,
laida mees ei meeleline!
Minu aga naerab naine laiska,
tiutab tüdruk tigeda,
laidab mees mind meeletumba.
Sie ei naera naise lasta,
tiuta ei teise lasta,
kes on hulga uinutanud
ja on karja kasvatanud.
Sie küll naerab naise lapsed,
tiutelles teise lapsed,
kes pole karja kasvatanud,
ise põle hulka uinutanud.
Kost käib
Kost käib tühja jutte tee?
Lobiseja lõuge mööda,
kavalide keeli mööda,
petjide piiri pääl
uskjide ussest sisse!
Miks mina suoban
Mis mina suoban rääkijälle,
rääkijälle, naerijalle,
eneni tiudijalle,
juttu tühjä tostejalle?
Mattil mustija maduja,
kilimittul kirjavaida -
sie mina suoban rääkijälle,
ääkijälle, naerijalle,
eneni tiudijalle,
juttu tühjä tostijalle!
Mis mina soovi
Mis mina soovi rääkijale,
rääkijale, rappijale,
tühja kõne tõstejale?
Kes mind räägib ja mind rappib,
kes mind võõriti kõneleb -
külimetu kiuta ussa,
vakka neid vanu madusid!
Ussid huulile asugu,
konnad keelele kasugu!
Selle mina soovi rääkijale,
rääkijale, rappijale,
kes mind räägib, kes mind rappib,
kes mind võõriti kõneleb.
Mis mina annan
Mis mina annan haukujale,
tühja jutu tõstijalle?
Mul jäi kodu musta ruuna,
selle kints jäi kitkumata,
sabarood jäi rookimata -
selle mina anna haukujale,
tühja jutu tõstijale.
Miä ma
Miä ma anna naarijalle,
kingi keelepessijälle?
Pütü tuld, tõse tõrva,
kolmandama kuumi kivve.
Miä ma keerä kitijälle?
Anna rahha kitijälle,
marka maale matijalle.
Ärge mind
Ärge mind, naritsad, naerge,
ärge, hiired, itsitage!
Ma pole naritsa naerda
ega hiire itsitada
ega kiisa kikitada.
Oleks mina ussitesta,
pinu alla pistijasta,
sauna alla salvajasta,
mua alla madudesta -
pistaksin ma pilkajaida,
näpistaksin naerijaida,
tühja jutu tõstijada,
vale keele kandijada.
Mõni peaks peata jääma,
mõni peaks jaluta käima,
mõni peaks käsita jääma,
mõni maksata magama,
mõni kopsuta kosuma,
südameta sööma leiba!
Eks sa
Eks sa tulnud eile meile,
kus ta tõlda tõrvati,
vana ratast rasvati.
Oleksid saanud keelevõiet,
keelevõiet, meelevõiet,
suuvõiet, südamevõiet,
võiet valge hammastele!
Mõtled ei
Mõtled ei meida mõistaveta,
arvad ei aru saadaveta,
et tullid kurjast kuulutema,
ülihalvast haugutema?
Oda-ot, oravekene,
nu-nu, nugisekene!
Teil orn nobe nukikene,
teil orn käbe kärsakene,
teie nukk taht noppimista,
teie kärss taht käänamista!
Meil orn nobe nukirauda,
meil om käbe kärsarauda,
mikeg nopim' teie nuki,
mikeg käänäm' teie kärsä!
Peremees, peremehike
Peremees, peremehike,
perenaine, naisukene!
Lõpeta tüli tuoasta,
karvanoota kammerista,
räiskamine räästa alta
ja siis riidu riialasta.
Mis ti
Mis ti, hütü, hükelede,
vanna kannu, kakõlõdõ!
Minge mäele varikudõ,
pangõ puu purõlõma,
tõrvaskannu tõrõlõma,
kivikese kiskõlõma,
kannukõsõ kakõlõma!
Riiõlgõ, neiu
Riiõlgõ, neiu, purõlgõ, neiu,
ää ti verdä vällä teku!
Veri viiäs kohtu ette,
lastas kohtulavva pääle.
Purõlgõ, poisi
Purõlgõ, poisi', närelge, näio',
är ti verdä vällä teku!
Veri viiäs kohtu ette,
suurõ sundija lävele.
Sääl ti kühmo kütetäse,
käevarrõ käänetäse,
peräotsa pessetäse.
Purelge, poisi
Purelge, poisi, purelge,
närelge, naise, närelge -
ära te verda välla võtke!
Veri viiäs Villändisse,
verda toopi mõõdetesse,
liha liuda lõigatesse.
Veri toobina väriseb,
liha liuana libiseb.
Maie-Kaie kakelsiva
Maie-Kaie kakelsiva,
tõinetõist na tõmbeliva:
Mai tõugas Kaie kapstapatta,
esi iste hernepatta.
Enne mina
Enne mina kannan kaikahuobid,
enne pian piitsahuobid,
enne kui halvad haugutused,
vihasilma vieretused.
Kuida pieni
Kuida pieni peksetüe,
rammutumi rapsetie?
Piened lüödi pilpa'asta,
suured lüödi surne'esta,
jämedad järijalasta!
Isandaks mind
Isandaks mind hüüeti,
saksapojaks sõimati.
Mina varjulta vaatin,
puuvarjult põõsa'asta.
Mina olen kõrtsinaise poega -
tunnete minu tegudest:
tuba kuuskine kumiseb,
laudane põrand põriseb
kõrtsipoisi hüpatessa.
Saksapoiss käib saabastessa,
kõrtsipoiss käib kingadessa.
Hakkme, harjukad
Hakkame, harjukad, minema,
alutagused tulevad:
suud suured, ninad jämedad,
alumine mokk oli pikka.
Kui mulki
Kui mulki hulgan tulliva
tarklase tare lävele,
palles välja peremeest,
et teesse kauba põhu eest.
Mis massab põhupundike,
es tiia vanna hindahe?
Viis tenga põhupundike.
Kulleli mina
Kulleli mina, kulleli
mõtli hunti hulvaveta,
mõtsatönni töinäveta!
See es ole hunti hulvamine
ega tönni töinamine -
see olli lalli laulamine!
Setu ouma
Setu ouma, setu ouma, setu ouma siia sõudnu,
Refr.: üvväh-hä-hü!
perenaisi, perenaisi, perenaisi perrä nõudnu:
"Otske kokku, otske kokku, otske kokku nirdsu-närdsu,
Peetri pöksi, Peetri pöksi, Peetri pöksi, Kaarli kaltsa,
Suure Jaani, Suure Jaani, Suure Jaani jalaräti,
vana kaska, vana kaska, vana kaska, vana koti!
Setu annab, setu annab, setu annab hüvad seepi,
peale kauba, peale kauba, peale kauba pilla potta"
Susi olli söönu, susi olli söönu, susi olli söönu suure setu -
räppä jätnu, räppä jätnu. räppä jätnu jämme jala,
viisu pikä, viisu pikä, viisu pikä viisi sülda;
kabla pikä, kabla pikä, kabla pikä katessa sülda.
See olli minu, see olli minu, see olli minu ainus ono!
Läeme vällä, läeme vällä, läeme vällä, kaeme kuud,
lööme setu, lööme setu, lööme setu vastu puud!
Siga sittus
Siga sittus silla otsa
vares kandis kannu otsa,
sääl sigines Siimukene,
kasvas karjalapsekene.
Ants-kants
Ants-kants, kanavaras,
viiekümne muna varas;
viis munad linna,
sai sada saia.
Tüki andis tütrele,
natukese naisele -
ise sõi kõik ära.
Hans, kantsel-vantsel
Hans, kantsel-vantsel!
Läks peegli mõisa,
tõi punase kandli,
lõi lustilugu.
Au koerad hauksid,
läbi paju pauksid,
sisa-linnud laulsid
Aru Jaagu metsas,
haavakannu, otsas.
Mihkel-kihkel kitsehabe
Mihkel-kihkel kitsehabe,
puhkal-pahkal, punahabe,
suur Mihkel suitsuhabe,
vana Mihkel vaiguhabe,
pisike Mihkel piimahabe.
Villem vinti
Villem vinti, lammakonti,
pesi pütti, tappis kassi.
Isi ta oli hirmu täis
ja kassi saba oli karvu täis.
Juhani-Jussi
Juhan-Jussi, tappis kassi,
tegi Kaiele kasuka,
Annele aluspalaka,
Maiele magatseteki.
Tiitus-viitus
Tiitus-viitus, viinapudel,
habe kõber kõrtsi poole,
nina viltu viina poole.